Läbitavate riikide rahad ja nende kursid Mammu (meie mees, sorry... naine Eesti Pangas) andmetel:

07.12.2000 hansa müügihinnad:

• ESP 0,0955
• ATS(shilling) 1,1514
• FRF 2,4215
• ITL 0,0083
• DEM 8,039
• Tšehhi kroon 0,4500
• Läti latt 28,4945
• Leedu litt 4,4495
• Poola zlott 4,0520 (ainult ülekandega)

Alates 29.11.00 on kursid muutunud: ESP kallines 0,52%, ATS odavnes 1,78%, Läti latt odavnes 2,81%, Leedu litt odavnes 0,28%, Poola zlott odavnes 0,99%, ülejäänud seisavad paigal. Tšehhi raha odavnes trükivea tõttu 97.52% (kas see jutt siin õige on? - ei tea, tegelt ei oskagi enam arvutada)

GOLD AS IT IS

Asub WW Passaazi l2hedal.

Siin hakkavad toimuma tohutud arutelud selle üle, kas ja kuidas automaadist nii raha kätte saada, et vähem raha läheks, rohkem tuleks, kaart vähem kuluks, kupüürid oleksid suurema väärtusega, kurss oleks soodsam ja nii edasi.

teema1 - raha barcelonas

Peseta (Pta). 

Paberraha levib numbrite 10,000, 5000, 2000 ja 1000 kaupa. Mündid on ka suured: 500, 200, 100, 50, 25, 10, 5 ja 1 

Hääldusena kasutada [pta:], näiteks 700 ptaad :)

Ühe ptaa saab 28. novembri seisuga Eesti Pangast 0.094038200 eeguga. Ümmarguselt siis 1eek on väärt 10ptaad. Kui keegi veel aru ei saanud, siis 10 Eesti sendi eest saad tervelt ühe ptaa, millega pole seal miskit peale hakata. Nagu siingi. Eriti infosõbralikele üks pilt ka veel (peaks iseloomustama "Kapitali"-stiilis ESP-EEK liikumist)

teema2 - kulutused

Otse loomulikult peaks reisikulud ikkagi ise ära maksma. Muidugist, kui Soho fondi pole külastanud. Arvestada tuleb igasuguste kiirteede maksude ja linnamaksudega, mis küll pole eriti suured, kuid nii pika sõidu juures neid ikka koguneb. Itaalias küsitakse ntx kohvikus copertot - teenindustasu isegi siis, kui pole midagi tellinud, aga salvrätik on ette toodud. Raha vahetamine on väga vastik teema. Soojalt soovitan vajalik summa ära vahetada juba kodus. Pankade otsimine ja komisjonitasud ajavad peagi hulluks. Kui raha otsa saab, siis alternatiivina ATM-st võiks välja võtta, see tuleb veidike ikka odavam, kui seal pangas vahetada. Abiks on ka krediitkaart, kuid... (vt teema 4) 

teema3 - raha läbitavates riikides

kommentaarid vasakulolevatele kurssidele:

1. Tšehhi raha hansa andmetel saab ainult ylekandega endale arvele panna

2. Viimased kolm on muide dollariga seotud, nii et kui euro edasi tugevneb, siis saab neid m6nekymne sendi eest odavamalt juba sel ajal kui me s6itma hakkame:)

3. Isiklikust kogemusest eelmisel aastal võin laduda lausa fakte: Läti ja Leedu on nii pisikesed, et pole erilist vajadust ega aega selle raha jaoks. Poolas saab demmidega vabalt hakkama. Edasi läheb vist juba raskemaks

4. Mine Tavidi, seal saad kõike, mida tahad

5. Hansas ntx küsitakse iga valuuta pealt 20 eeku, kui teed arve pealt. Sularahas arveldamise juhul mitte. Siit süsteem: kõigepealt mine panka ja uuri välja, palju sul raha vahetusel kulub, siis mine panga ukse ette ATM-i ja võta see summa välja. Seejärel suundu soovitavalt sama telleri juurde, kus enne olid ja tehke kahepeale see operatsioon lõplikult ära 

teema4 - VISA krediitkaardi mõttekusest

sõna võtab jälle meie pangandusmajandusekspert:

" Hansast 8eldi, et kui maksad poes (s88gikohas, yksk6ik kus) kaardiga, siis lisatasu ei ole (kuigi v6ib tekkida mingi imev2ike nihe valuutakursside k6ikumisest, ma ei saanud p2ris t2pselt aru, mis systeemiga) aga kui automaadist v2lja v6tad raha, siis on 2,5% v2ljav6etud summast + 30 EEK teenustasu. Nii et tasub kaardiga maksta v6i sularaha siin 2ra vahetada..tegelt tuleb ka siin vahetades mingi miinus vahetuskurssidest, nii et sellega peab nagunii arvestama. Kuigi selle miinuse saab kohe v2lja arvutada: vaatad panga ostu ja myygikursside vahet - nt seotud vahetuskurssidega (europiirkonna valuutad) on u 5,3% miinust. St ostad siit tuhande eegu eest ptaasid ja ei kuluta seda 2ra ning myyd tagasi tulles pangale tagasi, saad 947 eeku (53 eeku miinust). hmm, kui nyyd tuhat eeku hispaanias v2lja v6tta, maksad selle eest 2,5% + 30 krooni ehk 55 krooni miinust. Seega tuhande krooni v2ljav6tmisel Hispaanias saad 2 krooni kahjumit v6rreldes pangas raha vahetamisega eelnevalt. Suuremate summadega peaks isegi teenustasu makstes automaadist raha väljav6tmine odavam tulema (kui pole suurte summade v2ljav6tmise piirangut). Aga alla tuhande krooniste sularaha summade jaoks on odavam see siin 2ra vahetada. Ma olen ikka faking majandaja, ise ka ei usu oma silmi..muig:)"

(cencored by RagdenCencor)

Krediitkaart on hea asi küll, kuid peab arvestama huvitava faktiga, et Eesti on vist ATM-ide ja kaardimaksevõimaluste poolest Euroopas esimesel kohal. Suht tihti võid astuda Itaalias supermarketisse, kus kaardiga maksta ei saa. Turgudest rääkimata. Samuti tuleb ATM-i tikutulega otsida. Ja ega need pangadki ise sülle jookse... 

Tavalise deebeti puhul võib tekkida probleem, kus mõni müüja seda lihtsalt ära ei tunne (no ei sobi talle). Aga krediidi puhul peab olema ikka nats rohkem tööinimene, kui mingi tudeng. Kahjuks. (Reklaam - võta TRUMP. Tegelt on see ka ikka ilge röövel). Soositumad deebetid on MasterCard ja Cirrus, Maestrot võib ainult harvates kohtades leida - häbi, hansa, kes sa seda jagad lollidele klientidele.